Reede lõunal startisime kontorist subjektis mainitud üritusele. Poeskäimistega ühelpool, keerasin autonina Viljandi mnt poole. Suts peale kell 15 olimegi päral. Lõime telgid püsti ja pidu võis alata. Paremad etteasted toimusid laupäeval, seega reede õhtul ei olnud kontserdi jälgimine peamises huviorbiidis. Selleks oli hoopis mõnus äraolemine telklas rohke mölajutu ja vesipiibuga. Laup hommik algas naabertelkide inimestega tuttavaks saamisega. Väga lahedad tegelased juhtusid olema. Kuna meie kamba inimesed kohmitsesid alles telkide juures ja Korpiklaani pidi iga kell peale tulema, liikusin telginaabritega peaoplatsile. Soomlaste Korpiklaani esinemine oli lihtsalt võimas. Ja mis peamine - Pellonpekko nimeline lugu mängiti ka maha. Natuke tekitas nördimust, et nende esinemine säärasele ajale oli sattunud. Mõlemad peasinejad The Misfits ja inglaste The Cooper Temple Clause ei jätnud mingit muljet. Mõlemal õhtul lasime peoplatsilt jalga, kui nende esinemised algasid. Laupäeva teised esinejad olid vinged. Peale Korpiklaanit läks peale Rosta Aknad ja peale seda rootslaste Hardcore Superstar. Täitsa ehedat asja teevad. Onu Bellat  ei viitsind kuulata, vaid läksime hoopis telklasse  lebosse. Õhtul  tagasi platsile jõudes  olid laval  trash-metali peerud Kreator. Täitsa mõnus ragistamine oli. Peale Kreatorit sattusin kokku ühe vana sõbraga, keda pole vähemalt 8a näinud. Temaga tuli juttu puhuma üks väga tuttava näoga tüüp, kes osutus mu põhikooli klassivennaks. Nalja kui palju. Metsatöll oli võimas ja rahva elas neile rohkem kaasa, kui teistele esinejatele. Publik küll karjus neid uuesti välja, aga tulutult. Ju siis õlled karjusid  kõvemini . Peale seda kehitasime inglaste bändi peale õlgu ja lonkisime laagrisse. Kulistasime lugematul arvul õlut ja pikali ära. Pimedas ei saanud magamiskoti lukku kinni ja öösel oli kohati pagana külm. Igatahes selg andis pühapäeva hommikul juba tunda. Peale selle oli nägu ja käed päikesest ära põlenud. Grrrr...see on see kui päikesekreem maha jääb. Pakkisime kodinad kokku, autosse ja Rapla poole, kus Meie Pubis nautisime väga head lõunasööki ja võtsime suuna Pärnusse, kus taheti natuke wakeboardi sõita. Ronisin kaatrisse kaasa. On ikka ilus asi - V8 jõuallikas, valge-hallikirju nahksisu ja korralik stereosüsteem. Edasi astub ka võimsalt. Igatahes sain seal ilmselt tuult, sest täna ma end liigutada ei saa. Selg on nii pagana valus, et särgi selga ajamine võttis silmast vee välja. Õnneks leidus kodus Deep Relief geeli ja see teeb lausa imet. Ehkki homne tööleminek on kahtlane.